Walter Isaacson “Steve Jobs” raamatu
alguses ja sissejuhatuses Isaacson arutleb mis võis olla põhjuseks, et Jobs
pakkus oma eluloo kirjutamise võimalust just talle. Selleks on mitu põhjused.
Peamiseks neist võib pidada ilmselt seda, et Isaacson on olnud juhatuse
esimehena nii CNNis kui ajakirja Time tegevtoimetajana ning just tema
pikaajaline kogemus ja teadmised olid need, mis tekitasid Jobs`is usaldust ja
panid viimase Isaacsoni poole pöörduma.Raamat toob läbi mitmete sündmuste, arengute ja kirjelduste välja selle, milline oli Jobs inimesena – julge, karismaatiline, idealistlik, äkiline, ambitsioonikas ja ekstsentriline. Samas on näidatud ka seda, et empaatiavõime oli Jobs`i üsna nõrk ning, et oma eesmärgi saavutamiseks oli ta nõus riskima mitmete oluliste sõprussidemetega ning et tal oli raske arvestada oma kaasvõitlejate soovide või arvamusega ning et väga sageli ta seda ei teinudki. Üks põnevamaid iseloomuomadusi, mida Jobs`i puhul on välja toodud, oli tema võime mõjutada inimeste peale, nii äripartneritele kui ka kolleegidele. Kõnealust fenomeni nimetati “reality distortion field” ehk “tegelikkuse moonutamise väli”. Nimelt olevat Jobs olnud nii tugeva sisendus- ja veenmisjõuga, et tema füüsilises läheduses kaotasid inimesed kriitilise analüüsivõime ja võtsid omaks tema mõtted ja ideed ning seda isegi siis, kui hiljem selgus, et Jobs on eksinud.
Isaacson`i kirjeldust Jobs`i elust, tööst ja loomingust oli huvitav lugeda eelkõige seetõttu, et Jobs`i elu on püütud lahata võimalikult objektiivsest vaatenurgast. Jobs`i pole kirjeldatud kui tehnikagurust geeniust, pigem on teda iseloomustatud kui äärmiselt mitmetahulise ning keerulise, võiks öelda, et isegi raske ja vastuolulise iseloomuga inimesena.
Raamat käib läbi kõik Jobs`i ja Apple Incorporated olulisemad etapid. Räägitakse Jobs`i lapsepõlvest, tema suhetest vanematega ehk siis sellest, kuidas Jobs oli samaaegselt abandoned and chosen ning analüüsitakse seda, kuivõrd palju mõjutas fakt, et ta oli adopteeritud, tema isiksuse kujunemist. Samuti käsitletakse põhjalikult Jobs`i sõprust Steve Wozniak`iga ning seda, kuidas kaks sõpra, kaks Steve`i panid aluse maailma ühele hinnatuimale ettevõttele ning kuidas sündis Apple Computer. Muidugi ei jää Steve`i eluloost välja ka tema suhted naistega ning eelkõige suhe tema esimese lapse ema Chrsiann Brennan`iga.
Väga huvitav oli lugeda Apple`i toodete sünni ja nende loomise protsessi kohta. Perfektsionistina oli Jobs`i jaoks äärmiselt oluline, et kõik Apple`i tooted oleksid suurepärase disainiga, iga üksiku detailini läbi mõeldud ning intuitiivsed ja kasutusmugavad. Kõigi Apple`i toodete väljatöötamise juures oli Jobs oma visiooni reaalsuseks muutmise juures paindumatu ja järeleandmatu. See järeleandmatus sai nt otsustavaks küsimuse juures, kas Apple peaks olema avatud või suletud süsteemiga. Jobs`i veendumus oli, et Apple`i tarkvara ja süsteem peavad olema suletud. „Closed system and software“ tähendas Jobs`i jaoks seda, et kontroll jäi Apple`ile. iOS lähtekood on suletud ning ettevõttel on tänu suletusele lihtsam nõuda teatud standarditele ja kvaliteedinormidele vastavust. Kasutaja jaoks tähendab suletud süsteem seda, et rakendusi on võimalik alla laadida ainult Apple enda poest App Store`ist ning need käivitatakse nö sandbox`ides ning kasutaja ei näe, mis õiguseid rakendus kasutada võib. Peamine argument suletuse poolt- mõnevõrra suurem turvalisus.
Raamatut lugedes jäi väga tugevalt mulje, et kuigi Jobs oli visionäär ja ettevõtja, ei olnud teda juhtivaks motivatsiooniks mitte raha ega kasum, vaid pigem toode ja selle täiuslikkus.
Üks episood raamatust kirjeldab hästi seda, kuivõrd erinevad oli Apple Computer Inc. asutajad Jobs ja Wozniak oma ja iseloomuomadustelt ning kuidas nad sellele vaatamata moodustasid niivõrd võimeka ja eduka duo. Episoodi ise kirjeldab juhtumit, kus Jobs`i auto põles maha ning selleks, et saada raha uue ostmiseks, tuli teha tööd, mida Wozniak pidas lõbusaks ja toredaks, Jobs aga tüütuks ja ebamugavaks. Kahe Steve`i erinev suhtumine sellesse töösse iseloomustab ja eristab neid üsna selgelt- kui Wozniak oli leebe, pehme ja südamliku loomuga, siis Jobs oli tema vastand- karm, nõudlik ja kange. See aga ei tähendanud, et nimetatud kahe mehe koostöö poleks sujunud või et see oleks olnud midagi, mis oleks taksitanud neil välja mõelda ning luua tooteid, mis muutsid maailma.
Raamat andis äärmiselt põhjaliku ülevaate sellest, milline oli ühe edukaima ettevõtte asutaja ja pikaajalise tegevjuhi elu ning kuidas Steve Jobs muutis ajalugu.
Steve Jobs Walter Isaacson
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar